Ahoi, tulevane meremees!

Suvekuudel on suursaarte vahel sõitvate reisiparvlaevade meeskonnad tavapärasest pisut suuremad, sest seal teevad oma meresõidupraktikat tulevased meremehed! See on TS Laevadele tõeline õnnistus, sest suvi on kõige kiirem aeg ning madruse- ja motoristi praktikantide panusest on väga palju abi! Meie kogenud praktika juhendajate suunamisel saadakse teada, kuidas koolis õpitut kõige paremini rakendada ja milline on elu laevapereliikmena üldisemalt. Nii saab ka praktikant kindluse, et valitud elukutse on õige ja meremehe elu temale sobiv.
Uurisime meie endiselt tublilt praktikandilt Silverilt tema muljeid ja saadud kogemusi:

Kuidas sattusid TS Laevadesse meresõidupraktikale?

Esimest korda sattusin TS Laevadesse tööle 2018. aasta suvel, kui olin suveabiline Virtsu sadamas. Kai peal olin abiks kokku kolmel suvel. Sellest ajast on karastava kogemusena meeles Tõllu intsident, mille tulemusena oli minu ja kolleegide hallata ca kilomeetri jagu sõidukeid sadama-alal ja umbes viiekilomeetrine rivi tõkkepuude taga. Kuna olin varasemalt näidanud üles huvi meresõidupraktika läbimiseks TS Laevades, kutsuti mind 2022. aasta kevadel dokipraktikale, kus tegelesin parvlaevadel Tiiu, Piret ja Regula hooldustöödega. Koostöö Pireti meeskonnaga sujus niivõrd hästi, et otsustasingi suvel praktikat jätkata just sellel laeval.

Milliste ootustega Sa praktikale tulid ja mis oli tegelikkus?

Ootused praktika suhtes olid kõrged. Ja kõik need ootused said täidetud! Sain praktika käigus teha kõike, millest mõelda ja unistada oskasin. Salamisi olin endale seadnud kaks eesmärki: täita pootsmani ülesandeid laeva laadimisel ning proovida kätt laevaga sildumisel. Aegamisi suutsingi areneda sellisele tasemele, et mind usaldati neid ülesandeid täitma. Suve lõpus oli juba tavapärane, et pootsman jättis sõidukite peale- ja mahalaadimise puhtalt madruste ülesandeks. Selliselt oli õppimine eriti efektiivne, kuna pidin ise kogu protsessi läbi mõtlema. Laevaga sildumisel valdas mind rõõmus äratundmine, et olen teinud õige erialavaliku ning just sellist tööd ma soovingi tulevikus teha.

Kirjelda enda peamisi tööülesandeid ja rolli meeskonna liikmena

Madrus-praktikandi tööaeg laevas oli 12 tundi, hommikul kaheksast õhtul kaheksani. Minu peamiseks ülesandeks oli sõidukite juhendamine laadimisel ja lossimisel. Sadamasse jõudmisel ja sealt väljumisel oli minu ülesandeks avada või sulgeda laeva visiir ja ramp. Vahetevahel tuli kinnitada sildumisotsi ja teha väiksemaid hooldustöid. Ülesõitude ajal täitsin ülesandeid praktikapäevikust või sisustasin aega puhkeruumis. Aeg-ajalt käisin peale tööpäeva sillas harjutamas roolimist ja manööverdamist. Sain kinnitust enda arusaamale, et ühest laevast teeb õige laeva selle meeskond. Ega ilmaasjata ei nimetata laeva meeskonda teisisõnu laevapereks. Eksimuste korral oldi väga mõistvad ning selgitati, kuidas järgmine kord paremini teha. Mainimata ei saa jätta ka meeskonna võrratut huumorimeelt, mis aitas pingelise töötempoga toime tulla.

Mida soovitaksid tulevasele praktikandile?

Töö lühikesel liinil võib tunduda rutiinne, kuid igav kohe kindlasti ei hakka. Kus liigub palju rahvast, seal ka juhtub. Praktikant peab olema valmis kiirelt tegutsema olukordades, kus näiteks auto ei käivitu või on juht sõidukist sootuks puudu. Kiire töötempo juures ei saa tähelepanuta jätta tööohutust. Tihtipeale on see kinni väikestes detailides, mida esialgu ei pruugi märgata. Oskuslik meremees oskab selliseid nüansse tähele panna. Olgugi et koolipingist kõike kaasa anda ei saa, pean ma head teoreetilist pagasit oluliseks. Seoste loomine teooria ja praktika vahel pakub tohutut äratundmisrõõmu. Kui midagi läheb valesti (täiesti kindlasti läheb), siis ei maksa meelt heita. Tuleb vaid enda jaoks lahti mõtestada, miks nii juhtus ja kuidas järgmine kord paremini teha.