TS Laevades töötab hetkel kolm naismadrust. Meil on juba traditsiooniks saanud, et teeme meie naismadrustega just naistepäeva puhul juttu. Nii ka sel korral. Loe, mida arvavad TS Laevade meeskonnaga hiljuti liitunud Susanna Raud ja Helen Link madruse ametist. Susanna ja Helen töötavad mõlemad vahimadrsutena parvlaeval Leiger, küll erinevates vahetustes.
Kuidas valisite meremehe ameti?
Susanna Raud: Merd olen alati armastanud. Osaliselt just selle pärast viis isa mind lapsena purjetrenni. Nii et paati istusin enne, kui koolipinki. Ka täna on mul olemas oma purjekas, millel jõuan suve jooksul mõned korrad purje heisata. Mõtte Eesti Merekoolist andsid mulle vanemad. Vaatasin õppekavasid ja otsustasin 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe eriala kasuks. Kooli avatud uste päeval sai kohe selgeks, et just seda eriala tahan õppima minna. Kohapealne suhtumine tundus ka väga soe ja sõbralik.
Helen Link: Meremees sai minust juhuse tahtel. Keskkooli lõpuklassis olid mul hoopis teised karjäärimõtted peas kuni kohtusin ühe kolmanda kursuse laevajuhtimise tudengiga. Tema erialavalik tundus mulle tol ajal väga kummaline. Isegi ütlesin talle, et vot mina ei näe end mitte kunagi merel ja laevadel töötamas, sest mulle ei meeldi kinnises raudkastis loksuda. Aga selleks ajaks kui oli aeg ülikoolidesse avaldusi esitada, oli Mereakadeemia ainuke kool, kuhu ma õppimissoovi sisse andsin. Esimene kursus akadeemias oli mulle raske. Enamjaolt olid ainult reaalained – matemaatika, keemia, füüsika – erialaaineid oli väga vähe. Mäletan esimest füüsika eksamit. Läksin sellel päeval kooli mõttega, et võtan paberid välja ja teen merendusega lõpparve. Minu kursusekaaslased aga palusid, et ma ikkagi prooviksin eksamit sooritada. Lõpuks veensid nemad mind, et kui saan eksami sooritatud, kasvõi kõige kehvemale tulemusele, siis jään kooli edasi, aga kui läbi kukun, siis võtan paberid välja. Eksamit ma läbi ei kukkunud ja akadeemiasse edasi õppima jäin. Ma olen enda kursusekaaslastele lõputult tänulik, et nad ei lubanud mul kooli pooleli jätta. Praeguseks ei kujuta ma ennast enam teisel ametikohal ette.
Millistel laevadel töötanud olete ja millistel tahaksite veel töötada?
Susanna Raud: Tegin koolipraktikat Kihnu Veeteedes klienditeenindajana ning kahel korral Tallinkis madrus-praktikandina. Seega on parvlaevad ja Tallinki laevad mulle juba tuttavad. Tunnen, et tuleviku osas on hetkel veel vara pikemaid paane teha.
Helen Link: Varasemalt olen olnud praktikal Tallinki laeval Victoria. Tüürimees-praktikandina sõitsin Silja Europa ja Megastari pardal. Lisaks tüürimehe tööülesannetele juhendasin madrusepraktikante. Päris esimene madruse töökoht oli mul kaubalaeval, vedasime kivisütt Põhja-Iirimaal. Tulevikus tahaksin töötada reisilaevadel.
Kuidas te TS Laevadesse tööle sattusite?
Susanna Raud: Koroona esimene laine tõmbas koolipraktikale vee peale. Minulgi jäi praktika pooleli. Kooli lõpetamiseks tuleb aga praktikatunnid täis sõita. Otsisin tööd laeval üsna kaua. Soov just TS Laevadesse tulla on mul olnud väga suur, ka sooviavaldust olen mitu korda esitanud. Rõõm oli suur kui nüüd hiljuti töökuulutuse alusel kandideerides positiivse vastuse sain.
Helen Link: TS Laevadesse jõudsin läbi kolleegi Ilona Pogodina, kes töötab vahimadrusena Virtsu-Kuivastu liini parvlaeval Piret ning on TS Laevade esimene naismadrus. Õpime koos magistriõppes. Tema soovitas mul TS Laevadesse kandideerida ning on mind palju toetanud.
Mis on praegu vahimadrusena teie peamised tööülesanded? Millised ülesanded neist enim meeldivad? Kas on ka mõni ülesanne, mis on raske?
Vahimadrusena on peamised tööülesanded autode laadimine/lossimine, sealhulgas ka laadimisplaani koostamine. Sildumisotste kinnitamine, rambi ja visiiriga opereerimine, vahiteenistus, päästevarustuse ja tuletõrjevahendite kontrollimine. Erinevad tekihooldustööd, nagu talvel lume koristamine, laeva pesemine, värvimine jms.
Susanna Raud: Tööülesannetest meeldib kõige enam laeva kinnitamine kai äärde, otsade kaile viskamine ning pingutamine. See on selline parajalt füüsiline töö ning vahel peab end ka kiiremini liigutama, et õigel ajal õiges koha olla. Liiga raskeid ülesandeid pole veel ette tulnud. Usun, et tööd tuleb teha mõistusega. Mõne tööga on nii, et kui ühe korraga tehtud ei jõua, siis tuleb see kahe korra peale jaotada. Ning alati on võimalus abi paluda, kui midagi üle jõu peaks käima.
Helen Link: Füüsiliselt rasket tööd ma veel teinud ei ole, siiamaani olen kõigega kenasti hakkama saanud. Enim meeldib mulle autode laadimine, mis on ka iroonilisel kombel mulle kõige raskem. Just laadimisplaani koostamise osa, sest iga laadimine on eelmisest erinev ja olud võivad väga kiiresti muutuda.
Kuidas te kolleegidega läbi saate?
Susanna Raud: Kolleegidega läbisaamine on hea. Tänaseni pole veel keegi tahtnud mind üle parda visata ega asju pakkima saatnud. Meeskond on toetav ja sõbralik. Töökeskkond laeval on hea, tunnen end hästi juba esimesest tööpäevast alates. Näiteks olin jõuluajal tööl olles meeldivalt üllatunud, et laevapere peab ühiselt jõuluõhtut kingipakkide, luuletuste ja ühise õhtusöögiga.
Helen Link: Kolleegidega läbisaamine on super! Terve minu meeskond on olnud väga toetav ja abivalmis. Isegi kui olen mõne prohmakaga hakkama saanud, siis seletatakse uuesti ja saan võimaluse uuesti proovida. Mulle väga meeldib, et kohe algusest peale on meeskond mind usaldanud ning lubanud töötada iseseisvalt.
Kuidas oma tööga rahul olete?
Susanna Raud: Mina olen tööga TS Laevades ja parvlaeval Leiger väga rahul. Töö meeldib ning tööle tulen hea tujuga. Erialast tööd teha on hoopis teine tera. Kergem. Ei teki sellist tunnet, et ei taha või ei viitsi. Kahenädalane vahetus on justkui pikk, aga meeldivat tööd tehes aeg lausa lendab.
Helen Link: Olen tööga rahul, eriti meeldib kollektiiv.
Kuidas ühildad töö-ja pereelu? Kuidas sobib vahetustega töö?
Parvlaeva Leiger vahimadrus Susanna Raud: Seni on selline töörütm sobinud. Kaks nädalat segamatut puhkust annab mulle võimaluse segamatult ka oma isiklike toimetuste ja harrastustega tegelemiseks. Ei pea mõtlema, et ‘’juba pean tööle minema’’ või et „nädalavahetus saab kohe-kohe läbi.“ On hea, et saab töömõtted peast täielikult välja lülitada. Mu perest on alati keegi vahetustega tööd teinud. Kõik on sellega arvestanud, et kui mind ka näha ei ole, olen siiski kättesaadav.
Parvlaeva Leiger vahimadrus Helen Link: Minu lähedased teavad, et merel töötamine mulle meeldib. Minu ümber on ainult sellised inimesed, kes ei hoia mind „kinni“, vaid teavad, et kui ma olen merel, siis olen õnnelik. Vahetustega töö mulle sobib, kaks nädalat teen tööd ja järgmised kaks saan teha mida iganes soovin.
Mis te arvate, miks ikkagi enamik meremehi mehed on?
Parvlaeva Leiger vahimadrus Susanna Raud: Meremehe töö oli vanasti üpris ränk ja raske. Naistel oleks olnud füüsiliselt keeruline seda teha. Kindlasti on mõjutanud valikuid ka väljakujunenud soorollid. Füüsilise töö mõttes on meremehetöö ikka palju jõukohasemaks muutunud. Oma kogemuste põhjal julgen öelda, et kui on tahtmist ja pealehakkamist, siis pole oluline, oled mees või naine – saad peaaegu kõigega hakkama.
Parvlaeva Leiger vahimadrus Helen Link: Juba ametinimi meremees ütleb, et tegemist on mehega. Siiski ei leia ma, et see termin tuleks muuta sooneutraalseks. Arvan, et paljud naised ei julge merel töötamist proovida, sest see valdkond on läbi ajaloo tugevasti meeste domineeritud. Naistel on vaja end palju rohkem tõestada, lisaks on töö kohati ka füüsilist tugevust nõudev. Kaubalaeval töötades, olles ainuke naine pardal, kuulsin neli kuud iga päev, kuidas minu (naise) koht ei ole laeval, vaid köögis pliidi ääres. Õnneks on aina rohkem mehi, kes ei pelga koos naistega samas meeskonnas töötada, seda nii laevas kui mujal ning ka üha rohkem ettevõtteid annavad rohkem võimalusi ka naistele merenduse valdkonnas karjääri teha.
Ilusat naistepäeva, julget pealehakkamist ja sihikindlust kõikidele naistele nii merel kui maismaal!
